Keskkonnaminister on algatanud 02.09.2014 käskkirjaga nr 659 Otepää looduspargi kaitse-eeskirja ja tsoneeringu muutmise menetluse, mille käigus muudetakse ka kaitseala välispiiri.

Otepää looduspargi kaitse eesmärgiks on kaitsta ja säilitada Otepää kõrgustikule iseloomulikke esinduslikke loodus- ja pärandmaastikke, sealhulgas nii inimtegevusest vähe mõjutatud metsi, soid, veekogusid kui ka inimese tegevuse tulemusena kujunenud niidukooslusi, kaitsealuseid looma- , taime- ja seeneliike, aga ka maastikuelemente nagu Pühajärve park ja mitmed põlispuud (Pühajärve Sõjatamm, Trepimäe tamm).

Mida seniajani on tehtud?

Ettevalmistus kaitsekorra muutmiseks algas 2008. aastal ulatuslike elupaikade inventuuride tegemisega. Inventuurid olid aluseks edasisel kaitseala tsoneerimisel ja piiritlemisel. 2011. aastal viis keskkonnaamet läbi koosolekud erinevate huvigruppide esindajatega ehituse, metsanduse, turismi, jahinduse valdkonnas. Samuti toimusid töönõupidamised maaomanikega, kelle maaüksustele oli planeeritud sihtkaitsevööndid. Koostöös valmis kaitse-eeskirja eelnõu, mis esitati keskkonnaministeeriumile kooskõlastamiseks.

Miks on vaja kaitse-eeskirja muuta?

Kaitse-eeskirja muutmise on tinginud eelkõige vajadus kaitsta tõhusamalt väheks jäänud põlismetsailmelisi metsi. Otepää looduspark on arvatud üle-euroopalise kaitsealade võrgustiku Natura 2000 alade hulka ja nende väärtuste kaitsega kaitseme ühtlasi ka euroopa ühispärandit. Arvestades viimastel aastakümnetel Eesti ühiskonnas toimunud muutusi on kaitsekord mõnedes punktides aegunud ning sellega ei suudeta kohati tagada väärtuste kaitset või ka vastupidiselt, piirates või keelates tegevusi, mis väärtuste säilimise suhtes piiranguid ei vaja või on reguleeritud seadusandlusega.

Mis on peamised muutused?

Otepää looduspargi pindala on 22 430 ha. Eelnõu järgi väheneks kaitseala pindala 320 hektari võrra. Kaitseala välispiiri korrigeeritakse looduses selgelt tuvastatavamaks ja arusaadavamaks.

Otepää looduspark jaguneb kaitserežiimi poolest üldiselt kaheks- rangema kaitsega sihtkaitsevöönditeks ( praegu 8,04% kaitsealast, eelnõu järgi 7,66%), mis on moodustatud peamiselt metsaelupaikade kaitseks, ja leebema režiimiga piiranguvöönditeks. Suurem osa moodustatavatest sihtkaitsevöönditest (79%) paiknevad riigimaadel, eramaade osa on 21%. Sihtkaitsevöönditest arvatakse välja mitmed järved, näiteks Pühajärv, Pülme järv, Kääriku järv, kuna järvede kaitset saab efektiivselt korraldada ka piiranguvööndis.

Piiranguvöönd on eelnõu kohaselt piiritletud üheteistkümneks alaks, mis on ala maastikulisi väärtusi arvestades jaotatud kolme erinevate piirangutega gruppi. 

Piiranguvööndis on uus ehitustegevuse regulatsioon. Kui hetkel kehtiv kaitse-eeskiri reguleerib kogu piiranguvööndis ehitustegevust sarnaselt, siis uue kaitse-eeskirja kohaselt on näiteks rangemad piirangud uute ehitiste püstitamisele kõrge miljöö- ja kultuurilise väärtusega maastiku kaitse ja maastiku vaatelisuse säilitamiseks 11-st piiranguvööndist ainult kolmes- Pühajärve, Neitsijärve ja Alevi piiranguvööndites ning lisaks ka Pühajärve pargis, mis on kaitse all juba 1929. aastast.

Lihtsamaks muutub kogu kaitsealal õuealal ja olemasoleval hoonestusalal väikeehitise püstitamine, mis ei nõua ehitusseadusest tulenevalt kohaliku omavalitsuse kirjalikku nõusolekut, tulevikus ei ole nõusolekut vaja ka kaitseala valitsejalt.

Kehtivas eeskirjas põhines metsade majandamine kogu piiranguvööndis turberaietel. Uue eeskirjaga on jagatud metsamajandusreeglid kaheks. Maastikuliselt kõige olulisemates ja esinduslikemates piirkondades (Pühajärve, Neitsijärve ja Alevi piiranguvööndis) on uuendusraied (lage- ja turberaie) lubatud 1 hektari suuruse langina, et vältida suuri muutusi maastikuilmes. Teistes piiranguvööndites on lubatud lageraie 1 hektari suuruse langina ja turberaie 5 hektari suuruse langina. Ehk üldises plaanis on metsamajanduse reeglid muutumas Otepääl leebemaks ja annavad metsaomanikule võimaluse valida kas uuendada oma metsa lage- või turberaietena.

Uues kaitse-eeskirjas muutuvad jahipidamise ning kalapüügi piirangute alused, nimetatud tegevused hakkavad toimuma vastavate seaduste alusel.

Kehtiva kaitse-eeskirjaga on mootoriga veesõidukiga liiklemine keelatud. Uue kaitse-eeskirjaga lubatakse sisepõlemismootorita (elektrimootoriga) veesõidukite liiklemine.

Kaitseala külastuskorraldusega seotud regulatsioon on muutumas paindlikumaks ja osalt leebemaks. Uue eeskirja kohaselt tekib kohustus kooskõlastada Keskkonnametiga rahvaüritused (avalikud üritused) piiranguvööndis alates 100 osalejast, mis hetkel on kogu kaitsealal alates 50 osalejaga rahvaürituste korral. Pühajärvel ja Kaarna järvel kaob piirang, et sõita võib kaitseala valitsejaga kooskõlastatult korraga vaid ühe mootorpaadiga. Samuti jäetakse Keskkonnametile võimalus lubada mootorsõidukitega sõita väljaspool teid, kui see ei kahjusta ala väärtusi, mis kehtiva kaitsekorra järgi oli valdavalt keelatud.

Mis kaitse-eeskirjaga eelnõuga edasi saab?

Tänaseks oleme jõudnud etappi, kus keskkonnaamet viib läbi kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise ning kus kõigil maaomanikel ja asjast huvitatud inimestel on võimalus kaasa rääkida ja teha omi parandusettepanekuid.

Kõigile maaomanikele (neid on ca 2500) ja asjassepuutuvatele omavalitsustele saadetakse orienteeruvalt selle aasta detsembris tähitud kirjadega kaitse- eeskirja eelnõu, seletuskiri ja vastava kinnistu plaan planeeritavate vöönditega. Sellega algab ka kaitse-eeskirja avalik väljapanek. 

Eelnõuga tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks on aega 1 kuu.

Keskkonnaamet on huvitatud kõigi ettepanekute saamisest kaitse-eeskirja eelnõu kohta. Samas selleks, et eelnõu arutelu oleks konstruktiivne ja sisukas, palume ettepanekute esitajatel oma seisukoht selgelt ja arusaadavalt põhjendada. Kõikidele ettepanekutele ja küsimustele, mis avalikustamise ajal Keskkonnaametile laekuvad, ka vastatakse kirjalikult. Seejärel korraldatakse avalik arutelu.

Avalik arutelu toimub orienteeruvalt 2015. aasta veebruaris. Avalikustamise koosolekul tutvustatakse kõikidele huvilistele Otepää looduspargi kaitse-eeskirja planeeritavaid muudatusi. Avaliku väljapaneku ning avalikustamise koosoleku toimumise täpne aeg ja koht antakse teada maaomanikele tähitud kirjaga, üleriigilises ja maakondlikus ajalehes ning Ametlikes Teadaannetes.

Koosolekujärgselt tehakse vajadusel veel täpsustusi eelnõusse ning peale seda esitatakse see keskkonnaministeeriumile, kes kooskõlastab selle teiste ministeeriumitega ja edastab seejärel Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks.

Täiendav informatsioon:

Merle Palk

Keskkonnaameti Põlva- Valga – Võru regiooni kaitse planeerimise spetsialist

merle.palk@keskkonnaamet.ee

tel 799 0908
5664 4509

Kaitse-eeskirja eelnõu, seletuskiri ja kaart kättesaadav on Keskkonnaameti kodulehel www.keskkonnaamet.ee  ja Otepää looduspargi kodulehel http://www.keskkonnaamet.ee/otep/